Esmaspäev

Tere hommikust! Kell on natukene pärast seitset. Annu küsib, kas magada edasi või üles ärgata. Ärkasime. Kohe-kohe astub ka ema uksest sisse. Joome kõik köögis kohvi ja nosime natuke.

Unustasin end "Terevisiooni" uudiseid vaatama ja meil läks väheke kiireks, et liikuma hakata. Vähemalt mul läks kiireks. Annu on meil päris nobe.
Catu oli õnneks siiski vastus meid ootamas. Jalutanud nii kaugele kui perekond Tohvi maja, oli ta näos näha täitsa tigedat härjapõlvlast. A natuke ta ikka naeratas ka.

Kuigi tavaliselt alustatakse esmaspäeva klassijuhataja tunniga, oli tänane erand. Seda ei olnud. Tavapärane tunniplaan (v.a. ajalugu kuskilt vahelt) toimus täna muidu täies mahus.
Esimeseks tunniks matemaatika, valdas mind millegi pärast põhjendamata rõõm. Lennartiga olime enne tundi natuke rebelid ka, istusime aknalaual, mida otse loomulikult teha ei tohi. Ja siis oli kena tervet klassi näha ja alustada pärast ebaõpilaslikku nädalavahetust taaskord haridustemplis altaritele ohvriandide toomisega.
Rõõm reaalaine üle oli tõepoolest põhjendamata. Jõudsin juba unustada, mismoodi mind iga uus kriips tahvlil nii raevu ajab, et karjuks üle klassi: "asdasd, pea nüüd hoogu!" Tunne on nagu mul suvel oli Muhus lage panna. Kael kange, mahukas töö ja õhtu hakkab kätte jõuda. Või midagi hullemat, dunno. Igatahes fakt on, et me oleme Tallinna omadest matas maas ja siin saan teemast vähem aru. Õnneks on mul siiski homme keemia, mis võib ka hea tund olla.

Teine tore reaaltund on füüsika. Tunduvalt edukam, kui Tallinna füüsika. Õpetaja kasutab metafoore, ta teeb asju graafiliselt, ta mängib valemitega ja loob kõigile mugava metoodika tunni juhatamiseks. Ja õpetaja ise on ka jätkuvalt muhe :O).

Eesti keeles oli esialgu klassis küsitlustöö mu uurimustöö tarbeks ja hiljem täitsa arusaadav bs. Annela suudab oma tunni täitsa kuulatavalt välja vedada.
Järgmiseks oli ootamas vene keel. Valmistasin end õrnalt jutustama, kuigi nähtavasti seda polnudki vaja. Kall küsitles mind niisama individuaalselt ja oma toreda vanatädi sarmiga halastas ta mulle kohutava vene keele oskuse. Neljapäevaks plaanin sõnad ilusasti siiski ära õppida ja KT teha. Sellele järgnenud inglise keelest ma ei mäleta suurt midagi. Enne tantsu tundi oli naljakas vaadata all teateid huviringide, bussiaegade jms kohta. Lastele üritatakse kõikvõimalikke variante pakkuda huvitegevuseks ja kuna kõik on väike ja koondunud, paistab siinne võimalus millegagi tegeleda ehk isegi parem (ja kaudselt survestatum) kui linnas. Muide, kooli kestus sõltub sellest, mis kell bussid lahkuvad. Õpilased peavad koju ka jõudma :D.

Nüüd päeva grande finale, tango de la muerte - tantsutund! Jah, siin koolis tantsitakse ja see täitsa meeldis mulle. Rumba ja viini valss said kaasõpilaste ja Annela juhatusel läbi proovitud. Tantsijana olen muidu üpriski pask, kuigi ülejäänud klass oli muljetavaldav. Nende kiiremate ja uhkemate liigutustega eriti :D.
Tantsida veel oleks päris lahe. :O)

Klassiõde Tallinnast küsis just msnis, mis on kahe kooli vahe. Lühidalt:
1) õpilased

Siinsed hoiavad palju tihedamalt kokku, teavad üksteist suurema osa oma elust ja jagavad kohust olla ühiskonna noor.

2) koolimaja

Nii õpetajad kui koolimaja on armsalt lihvitud. Õppekeskkond viisakas ja võimalusi päris palju. Aga efektiivsus võrdlemisi väike.

Õhtul käisin Võrus oma kasuperega. Seal oli täitsa kiire eluviis ja rusuv linna lõhn. Jõudsin vist Vastseliinaga ära harjuda.