Neljapäev

Tänast sissekannet alustan tagasivaatega pühapäeva, mil mina, Annu, Merit, Catu ja Hennzza vaatasime meie pool üht vampiirivhilmi nimega "Twilight". Seal on palju armastust, romantikat, seepi ja muud. Aga miks on vampiiril vaja armastust? Kas omandiihast? Nimelt ei voola vampiirides veri. Vereringe ei toimi. Siit järeldame, et teatud "jäsemed", mis paisuvad ainult verega täitudes, ei tööta. Jah, jutt on erekteerumisest ja vampiir on impotentne.
Nii kerge see ongi. See jutt on pühendusega neile, kes selle filmiga kursis on. Ja keda ma täna vampiiriks kutsusin. Well well well.

Igatahes. Hommik oli šokeeriv. Eile õhtul natuke pärast blogi lõpetamist kadus elekter uuesti ära. Õnneks ma polnud ainus kannataja, oli veel siinne ainsate korterelamute kvartal (need kohalikud kõrgeimad, 3 korrust lausa). Hommikul sai samas vaimus üles ärgatud. Välgumihkliga vetsus, nukrutsedes pimeduses ja kooli koos Annuga. Catu meid ei oodanud, oli ees juba ära läinud.

Esimene tund oli poolik kunstiajalugu, kus õpetaja jättis töö ära ja seeasemel näitas võrdlemisi huvitavaid videosid juutuubist. Edasised poolteist tundi möödusid politseiloenguga turvavöödest jms. Jällegi kool näitas üles saalis äärmist viisakust ja tagasihoidlikust (küsimused). Loeng tegi ilusa interaktiivse katse joovet tekitavatest müütidest, näitas videot ja tegi freakshow'd.
Kurb selle loengu juures on, et keemia jäi ära (IRJAAA.... omgz). Aga mis seal ikka. Asi lõppes ja uus tund oli kohe peal. Käisin sööklast läbi, vaatasin, et Merit ka kooli jõudnud ning läksin oma klassi otsima. Esialgu vaatasin oma klassi, paar rebast ainult. Siis vaatasin kõikjale mujale. Ikka mu klassi polnud. Otsustasin uuesti Annela klassi vaadata ja nüüd, kus seal käis rebaste kunstiajaloo tund, suundusin otse vastavasse klassi, kust ma koolipäeva alustasin. Hästiajastatud sisenemine nõuab sarmi ja tegelaskuju vaprat iseloomu. Seda mul ka oli, astusin täpselt sel hetkel üle klassi lävepaku, kui Annela küsis klassilt, et kas keegi teab ka, mis minust sai ja kas ma tean kuhu tulla. "ooo, aramis...!"

Geograafia oli igav ja ühehõlbaline nagu alati. Õpetajatel vist üldse puudub meie koolis piisav showmanship. Pole veel sellist eriti kaasakiskuvat tundi veel kuulnud. Enne või pärast matemaatikat käisin ka alevi keskuses, maksin ~50 krooni koka eest ja see sai tänasega sisuliselt otsa.

Matemaatika ja vene keel jäid mul täna sisuliselt ära. Käisin kahe klassiõega kultuurimajas köie järel, mille me viisime metsa puu otsa. Aga kultuurimajas demonstreeris Piret oma hämmastavat oskust kruvikeerajaga ust avada. Bravissimo.

Jah, eelvalmistused rebaste retsimisele. Köis puu otsa. Sellele eelnes redeli ja labidaga koolimajas tiirutamine, sest ka need sai metsa viidud. Kaevasin metsa alla auku ja klassiõed olid nii moraalseks kui praktiliseks toeks. See kõik kõlab nagu Katõni ettevalmistamine: köis puu otsa, kaevamine lumise metsa all. Aga lõbus oli muidu. Õhtul oli ka.
Informaatika... Kuljus.

Koju jõudes oli elekter. Õige pea liitusid Henzzaaa ja Merit meiega. Kell 5.35 taipasin ruttu parki liikuda, ent rebased ja muud olid sealt juba koolimajja jõudnud. Koolimaja ees ei osatud nendega suurt midagi peale hakata, seega õige pea asuti liikuma kirsi juurde tordi otsas. Takistusrada. Piret hellitas enne roomamist pimedaks seotud rebaseid, üks tütarlaps, kelle nime ma pean kindlasti välja uurima, toitis neid agaralt igasugu pasaga. Enda meeliskoha leidsin oma tööpostil. Köis ja auk, hilisemalt kellegi poolt täidetud tomatitega :D.
Viimane aste nõudis sulgede ja siirupi seest läbiveeremist.
Äärmiselt lõbus oli. Sadist mu sees tõstis pead.

Takistusraja lõppedes liiguti edasi staadionile omapärasele kotijooksule, kus ümber pulga jooksmise asemel keerutati pea selle peal 10 ringi. Ma tundsin end äärmiselt eufoorilisena seal platsil, ajasin juttu, kiusasin. Ja suur osa koolirahvast oli seda vaatamas. Lõpetuseks jagati rebastele ja soovijatele fekaali välimusega toiduasju, mis olid üllatavalt maitsvad. Mu matemaatika õpetaja ise tegi :O))).

Koduteel ajasin Kuljusega viisakat ja vaoshoitud juttu, käisin tanklas ja läksin koju. Seda kõike Annuga :O)).

Iga päevaga veendun ma järjest enam, et mul on täitsa tore klass ja kool on mu suhtes sõbralik. Või on lihtsalt asi selles, et ma pakun inimestele huvi.
NB! Kõiki mu tegusid vabandab asjaolu, et need on tehtud uurimustöö raames.