Teisipäev

Erinevalt eilsest täna mind lumi ei äratanud. See oli hoiatus teisest toast, et Annu võib sisse magada, kell oli juba 7.
Krips-kraps tegin kohvi ja istusin natuke elutoas emme ja Annuga. Seejärel kordus eilne rada ja kool oli taas käes.

Täna tunnen end täitsa sissesulandununa. Koolis lendasid tsau ja o hai täitsa libedalt. Kuigi eilsega võrreldes oli päev täitsa unine. Juteldes Lennartiga 4. tunni ajal pärast lauluga ühele poole saamist (valmistame pingsalt terve klassiga rebaseid vastu võtma Annela tundidest) kohalikest tegevustest, sai selgeks, et lapsed tõepoolest soovivad oma aega sisustada. Igaüks peab tegema midagi, sest logelemine nagu linnas seda tehakse on laisa inimese tunnus. Vms. See selgus ka eile ajaloo õpetaja jutust, kus ta ülistas Vana-Kreeklaste spordiharjumust, ent laitis maha sümpoosiad. Peaks kirjutama sellest Tiksi nurgakeses, tegemist siiski ju lõppastmes individuaalse heaoluga, mitte ühiskonna omaga.

Siiski-siiski. Tegevusi pole siin küll peadpööritavalt palju, ent parasjagu igaühele. Sisehall ratastega vahenditele, aeroobika ja kergejõustik jne. Sportlik ühiskond. Ei tea, kas vabatahtlikult või ettemääratuna (siit ka kogu klassi passiivaktiivsus).

Kehaline kasvatus oli eneseületamine. Vana kooli mees Uuno andis mulle varutossud kasutamiseks, kuna enda omad olid Tallinnas, kõik mängisid saalis võrku ja poisid käisid 3-3 vahetusega tulistamas. Värske tulistaja kohta olid mul hiilgavad saavutused ja sealt ka hea tuju :O). Kunagi laen vast pildi ka üles.

Igava ja kuivavõitu matemaatika (aines tundus tulevat puudu hasardist, mis minu koolis õpilastele arvudemaailma fantastilistes seiklustes suudetakse tekitada) lõpetas 7-tunnise koolipäeva.

Sellele järgnes [tsensuur]. /.../. Kodus sõin kenasti kõhu täis, läksin Meritile Viitkale külla ja juba õhtul kell 7 proovisin kohaliku kinomaja üle. Õigemini, kino kultuurimaja saalis. Film oli "Vääritud tõprad" ja suurem osa külastajaid läksid lihtsalt jooma. Mind hämmastas nii armas kolkaküla näide - Merit hõikas ühele poisile, et too pea eest ära võtaks kutsudes teda eesnimega. Saaks vaid hallis massis ka endale seda lubada, personaalsel tasapinnal lähenemist st.

Õhtu lõpetas Catu kojusaatmine ja tankla külastamine Annuga, kust mõni ikka oma viimase viina/õlle enne kümmet ostis. Minu kaubaks koka, Annul kakao. Tanklamüüja oli tuttav, seega nad vestlesid (2 reeglit Vastseliinas: suurem osa meessoo esindajaid on identsed ja kõik teavad kõiki).

Koolis saime värskelt nähtud klassivennaga, kelle kooliskäimisharjumused sarnanevad minu tavapärase oleku omaga ühisele nõule, et Vastseliina kool paneb liialt vähe rõhku tunnis tehtavale tööle ja pingutab üle koduse tööga. Ja koduse töö lainelt lõpetan oma blogi. On nii üks kui teine nüüd valmis.