Kolmapäev

Tänase päeva teeviit: MPKP ei feilinud : D.

Olgu, aga taaskord kronoloogilises järjestuses minu päevast. Hommik. Annu ärkas küll samal kellaajal, mil mina, ent kooli ei liikunud. Ta väljus hiljem ja läks Võrru hambaarsti juurde. Emme on ka 24 h tööl.

Mina üksi siis kooli poole. Catutki polnud vastas, tal oli midagi seoses meditsiiniga. Kahju, teda on tore hommikuti kohata. Mis seal siis ikka, uus kogemus ju siiski. Õnneks üksildase tulnuka rollist päästis mind Kristjan, mu klassivend. Mul polnud aimugi, et ka tema suund siit suurtest majadest kooli viib. Armas poiss on. Temast õhkab optimismi, lol.

Poolel teel nägin ka Hendrikut, kelle pärast lõin Kikast lahku ja läksin bussile vastu. Meritit seal otse loomulikult ei olnud, jõudis ta kooli ~ samal ajal, kui Annu. Päeva lõpuhakul st.

Esimeseks kaheks tunniks olid 2 kirjandust. Annela rääkis meile rahvuseepose tekkest, Lönroti Eesti külastamisest (video) jms. Klassis valitses veel hommikune meeleolu, keegi ei viitsinud kaasa töötada. Lennartki märkis hiljem, et mõnikord viitsitakse tunnis kaasa lüüa, teinekord aga mitte. Viimane vist siiski üldisem suund. Tunniski päästis Annela plahvatusest mõne tütarlapse tasane vastus tema massprodutseeritud küsimustele.

Vahetunnil kahe kirjanduse vahel heitsin pilgu kooli kodukorda ja ka seal on kool muudetud rohkem vanglaks kui vabaõppeasutuseks. Muidugi vabandab seda asjaolu, et kooli roll on kasvatada kohalikku kogukonda. Asutus näeb vaeva, et kõiki õppima sundida ja neid pahandustest hoida ja sealt ka vääratus, kus õpilane ei soovi ise õppida, kuna teda sunnitakse selleks. Linnas on õppimine nagu liinitöö vabrikutes. Kui produktis endas on viga, kukub see liinilt välja. See motiveerib ka teisi paremini ja tugevamini liinil püsima.
Teine asi on suitsetajatega. Teada on, et inimesed suitsetavad ja ka alaealisena. Aga see asi pole nii tõsine, et liikumisvabadust piirata. Kindlasti on eetiline hoida noorus vooruslik, aga mis hinnaga, kui silma kinni pigistamine hoiaks mõlemad osapooled rõõmsamana? Ei oleks tagaajamist, ei oleks ärapõgenemist. Tegemist ju siiski suht tagasipöördumatu viirusega.
Teine naljakas asi peale vangla rolli oli põhjuseta puudumiste ületähtsustamine.
Kokkuvõttes on tegemist lasteaia mentaliteediga, kus last ei saadeta õppima, vaid pigem "midagi tegema", et ikka päev kenasti sisustatud saaks.

Oeh, paljuks sai seda kriitikat. Jätkan pigem sealt, mis päeva kenaks tegi. Ehk kolmandast tunnist - füüsika. Direktor-füüsik on ääretult muhe härra. Ta esineb suurepäraselt, muutes tunni kuulatavaks. Ta haarab klassi kaasa õppetöösse, vähemalt minu ja seda pisikese huumori ja kõlava häälega. Mainimata ei saa ka jätta ta õrna hajameelsust. Lausa puhas kuld.

Samas klassis toimus ka matemaatika. Nimelt tegemist oligi mate klassiga. Vahetunni veetsin siiski koridoris. Sain teada, kes on Linnu, vaatasin üht grafitiajakirja ja mind aeti aknalaualt minema :O/.

Matemaatikas oli KT. Õpetaja oli heas tujus. Ta oli sõbralik, kõnetas mind ja erinevalt õpetaja maniakaalsest rõõmust ja lustakusest enne tööd paistis klass lainetamas pabina vetel. Oli vaja korrata, spikrid paika panna jms. Aga töö oli iseenesest kerge. Seda kergendas ka asjaolu, et õpetaja tegi järeleandmisi abiandmise osas.

Vahetund. Ostsin saiakese, kooli tulid Annu ja Merit. Sööklas olid kohutavad järjekorrad lühendatud päeva tõttu. Eks seetõttu hilines mõni tundi, meie klassist näiteks Krisjan. Inglise keele klassis tekkis tunni alguses väike segadus. Kuljuse jaotatud lehed olid kõigil ära pandud. Peale Kristjani, keda kohal ei olnud, olid kõik oma lehed jõudnud kotti pista. Õpetaja viskas siis Kika lehed minema laualt. Klass protesteeris valjult, aga suhtlemisbarjääri tõttu õpetaja otsustas tunniga jätkata ja probleemi ignoreerida. Hiljem ta siiski võttis lehed prügikastist välja ja ... rohkem ei tea. Aga kui nüüd aus olla, siis see tund on päris jube. Distsipliin puudub + õppematerjal on juba lapsik. FFS, me räägime tunnis sellest, mida inimesed seljas kannavad ja hääldame mõningaid sõnu. Kui ma inglise keelt paremini ei mõistaks, oleks tegemist täitsa Valsi vene keelega Tallinnas.

Tänastest vahetundidest ma rohkem ei mäleta. Aga bioloogias ma ei suutnud und blokeerida ja kehaline kasvatus oli veidralt erinev eelnevatest. Uunol oli paha tuju.

Õhtu möödus hästi viisakalt.